„Ärge unustage teha head ja pidada osadust.“
(Heebrealastele 13, 16)
Jumala soov on, et aitaksime neid, kel meist vähem on. Järgmised kirjakohad on selle kinnituseks: „Kui su keskel on mõni vaene, keegi su vendadest mõnes su
väravaist sinu maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab, siis ära tee oma südant kõvaks ja ära sule kätt oma vaese venna eest. Anna temale meelsasti ja ärgu olgu su
süda kuri, kui sa temale annad, sest selle asja pärast õnnistab sind Issand, su Jumal, kõigis su töödes ja kõiges, mille külge sa oma käed paned!“ (5 Ms 15, 7; 10)
„Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetusepäeval. Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. Sa ei anna
teda ta vaenlaste meelevalda. Issand toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb.“ (Ps 41, 2-4) „Üks jagab välja, aga saab
üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.Hing, kes jagab õnnistust, kosub ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.“ (Õp 11, 24-25) „Kõik usklikud
olid üheskoos ja kõik oli neil ühine. Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.“ (Õp 2, 44-45) „Jah, nii nagu te
olete ülevoolavad usult ja sõnalt ja tunnetuselt ja innukuselt ja meie armastuselt teie vastu, olge ülevoolavad ka selles armastustöös.“ (2 Kr 8,7) „Ärge
unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel!“ (Hb 13,16) „Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna
olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja
tõega!“ (1 Jh 3, 17-18) Anna ja aita nii teisi. Kl 1-2 Mk 11:1-11 Ps 20 Õp 23:10-12
