„Et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees.“ (1. Korintlastele 1,29)
Räägitakse lugu rähnist, kes puud toksis. Puud tabas välk ja lõi selle terves pikkuses pooleks. Rähn ei suutnud oma silmi uskuda. Ta taganes, vaatas puud ja lendas siis minema. Ta tuli natuke hiljem üheksa rähniga tagasi. Siis, väga suure uhkusega, osutas ta puule ja ütles: „Siin see on, härrased. Täpselt nii, nagu ma rääkisin.“ Aga tõesti. Jumal õnnistab ja kasutab Sind nii kaua, kuni temale au annad. „Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt.“ (Jk 1,17) See tähendab, et tänane hea ja kõik vajalik homne hea on kingitus Jumalalt. Paulus kirjutas: „Et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees.“ (1 Kr 1,29) Taevas ei ole kiitlemist, on vaid ülistamine. Taevasse ei saa kiideldes, vaid Jumala armu läbi. Ka ei saa Sa kiidelda sellega, mida Jumala jaoks enne taevasse minekut tegid, kuna see oli Jumala kutse. Ta ütleb: „Mina olen Issand, see on mu nimi ja mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele.“ (Js 42,8) „Kõik, keda nimetatakse minu nimega ja keda ma oma auks olen loonud, kujundanud ning valmis teinud!“ (Js 43,7) Meie Isa palve lõppeb sõnadega: „Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au.“ (Mt 6,13) Kui kaua? Igavesti.
Jr 14-17 Lk 4:1-13 Ps 98 Õp 14:34
