„Kes usub, see ei tunne rahutust.“ (Jesaja 28, 16)
Iga kord, kui kiirustad, saadad oma kehale häiresignaali. Keha reageerib
sellele, vabastades stressihormoone adrenaliini ja kortisooli kehasse, mille
eesmärgiks on ohu vastu tegutseda. Keha ei erista füüsilist ohtu ohust töö
kaotada või muust stressi ja surve vormist. Keha teab vaid, kuidas tegutseda
ning annab Sulle tegutsemiseks energiat. See on väga hea, kui oht on
füüsiline. Kuid kogu aeg alarmi seisundis elamine on kui viieteistkümne
raundiga pausita poksimatš. Varem või hiljem on selle hinnaks
südamehaigused, maohaavad, unustamine ja muud kõrvalnähud. Millist ravi siis
soovitada? Teadlikkus – usk – muutus. Pane oma keha seisundit tähele ja
märka kiirustamise mõju sellele. Küsi endalt, kas saad kuidagi kiirustamist
vältida? Usu, et Püha Vaim aitab Sind, kui palud käitumise muutmiseks abi.
Esimene muutus on teadlik tempo alandamine. Aeglasem rääkimine, aeglasem
liikumine. Kiiirustamine toob kaasa lohakuse, suurema võimaluse õnnetusteks
ja raiskab aega. Kas kiirloed täna käesolevat ,,Sõna tänaseks päevaks“? Loe
aeglasemalt ja mõtle loetu üle rahulikult järele. Küsi, mida Jumal Sulle
täna öelda tahab. Milliseid muutusi oma ellu tooma peaksid ja mida paremaks
tegema? Jumalal kiiret ei ole. Ära Sina ka kiirusta, hakka Jumalaga sama
sammu astuma.
2 Mo 20:1-17 Mt 5:1-12
