„Aga ustav on Issand, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.“ (2 Ts 3,3)
Suurema osa meie muresid võib järgmiste sõnadega kokku võtta: „Mis siis kui?“ Mis siis, kui testitulemused on halvad? Mis siis, kui mu abikaasa mu maha jätab? Mis siis, kui ma oma töö kaotan? See nimekiri on lõputu. „Kartuses on karistus“ (1 Jh 4, 18) ja Jumala asemel oma muredele keskendudes lased saatanal end piinata. See ei pea nii olema! Jeesus ütles: „Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“ (Jh 14, 27) Paulus ütles: „Ärge andke ka maad kuradile!“ (Ef 4, 27) Ja Saalomon kirjutas: „Viletsal on kõik päevad pahad, aga rõõmsal südamel on alati pidu.“ (Õp 15,15) Kui eesolev Sind hirmutab, siis peatu ja vaata tagasi Jumala truudusele. „Ustav on see, kes teid kutsub; küll tema teebki seda.“ (1 Ts 5, 24) Kui mure Sind piinab, siis toetu järgmistele kirjakohtadele: „Kiidetud olgu Issand, kes on andnud rahu oma Iisraeli rahvale, nõnda nagu ta on öelnud! Ainsatki sõna ei ole langenud tühja kõigist ta headest sõnadest.“ (1 Kg 8, 56) Ka siis „kui me oleme uskmatud, jääb tema ometi ustavaks, sest ta ei saa ennast salata.“ (2 Tm 2, 13) Jumal teab ja tunneb Sinu vigu, ometi on tema Sõna kindel ja ta on „ustav Issand, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.“ (2 Ts 3,3) Sõna tänaseks päevaks on – ära muretse, Jumal on ustav! 2 Mo 16:1 -35 Jh 6:30 -40
