„Jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!“ (Hb 12,1)
Räägitakse lugu reisisellist, kes oma teel gurut kohtas ja tema käest küsis: „Kus on teeots edule?“ Guru ei öelnud midagi, vaid osutas näpuga punktile kauguses. Mees, kes vastusest vaimustuses oli, hakkas ummisjalu näidatud suunda tormama. Mürtsti! Mees kukkus korralikult. Ta ajas end püsti ja lonkas oiates tagasi. Arvates, et oli vastusest valesti aru saanud, esitas ta gurule sama küsimuse. Guru näitas taas samasse suunda. Mees hakkas jälle samasse suunda minema. Sellel korral oli mürtsatus eelmisest veel suurem! Kui mees kriimulisena ja vermeis tagasi roomas, oli ta maruvihane. „Ma ju küsisin millises suunas edu on. Ma läksin sinna suunda, kuhu sa osutasid ja kaks korda käisin ma korralikult käpuli! Lõpeta oma näpuga näitamine ja hakka rääkima!“ karjus mees gurule. Selle peale vastas guru talle: „Edu on selles suunas. See on mürtsatusest veidi edasi.“ Me kõik oleme eelnevas olukorras olnud. Seda ei ole võimalik vältida. Küsimus on, mida me teeme siis, kui oleme end püsti ajanud. Vastupidavus võidab alati. Piiblis on kirjas: „Jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!“ (Hb 12,1) Kui oled maha kukkunud, siis tõuse uuesti püsti ja mine edasi. Sõna tänaseks päevaks on – pea vastu ja võit on Sinu. 1 Kn 18:16 – 20:43 Mk 12:28 -44 Ps 113 Õp 12:15 -17