„Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.” (Rm 14,12)
Kas oled kunagi filmis leegiheitjat näinud? See on tõrvik, mille eesmärk on inimesi hävitada. Süüdistajad on samasugused. Kui elu ei lähe nii, nagu nad tahavad, siis vastutuse võtmise asemel süüdistavad nad oma otsustes ja tegudes teisi. Pautoinaid leivad nad piisavalt. Näiteks, oleks minu äri õnnestunud, aga mu pank ei aidanud mind; ma oleksin pühendunud kirikutööle, aga mu abikaasa ei tahtnud seda jne. Kuid Jumala sõnas ei ole süüdistajal liikumisruumi: „Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.” (Rm 14,12) Süüdistamine ei lase vajalikke samme teha. Psühholoog dr Brenda Shoshanna on tähele pannud: „Iga inimene, keda süüdistad, hoiab sinu jõu ja eneseaustuse tükikest enda käes. Toimunu eest vastutuse võtmine on üks kõige jõuduandvamaid tegevusi üldse. Uued võimalused tulevad esile, viha kaob ja näed inimesi uute silmadega. Pea meeles, et vastutus on ka vastamisel – võime vastata reageerimise asemel.” Oma elu juhtimine võib olla hirmutav, kuid see toob endaga kaasa palju vabadust ja rõõmu. Teel tuleb kindlasti eksimusi ja vigu ette, see on vältimatu. Ometi on usus välja astumine imeline ja vabastav tunne ning Jumal pakub selleks oma abi.
