„Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut.“ (Jesaja 43, 18-19)
Paulus sõnatas selle nii: „Ma unustan kõik, mis on taga ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.“ (Fl 3, 13) Kirjanik Ellen Vaughn kirjutas: „Enne, kui meie vaimne elujõud tõeliselt voolata saab, tuleb unustada: 1) oma patud. Selge on, et oma patte tuleb nende tunnistamiseks teada, kuid olles seda teinud, tuleb neist lahti lasta. Jumal andestab ja unustab. Need on ära kustutatud ega ilmu enam välja. Hingevaenlane aga üritab meid kogu aeg süütundes ja hirmus hoida. Ta tõmbab meid mälusoppidesse, paneb jala ukse ette ja hakkab mängima mäluseintel salvestisi meie möödaniku pattudest. Jumal andestab, kuid see ei tähenda, et meid tabab püha mälukaotus. Kirjasõnas on öeldud, et Jumal andestab meie patud (vt Hb 8, 12) 2), oma häbi. Paulus oleks võinud olla häbiesimees. Ta oli süütuid inimesi taga kiusanud, vangistanud, piinanud ja tapnud. Kuid Jumala arm on häbist suurem. Me ei pea oma häbirüüd kandama, sest Jeesus võttis selle endale. Midagi, mille Jeesus olematuks tegi, ei ole meil vaja uuesti välja mõelda.“ Sõna tänaseks päevaks on – „Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut.“ (Js 43, 18-19)
Sk 10-14 Jh 20:19-31 Ps 97 Õp 31:22-24
