„See aare on meil aga saviastjates.” (2. Korintlastele 4,7)
Kristlased ei ole ideaalsed! 1) on nad inimesed. Vaatamata teadmisele meie kõige kõrgemast potentsiaalist ja meie kõige madalamatest kalduvustest armastab Jumal meid tingimusteta. Piiblis on kirjas: „See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist.” (2 Kr 4,7) Iga kord, kui kohtad aaret, siis põrkud kokku saviastjaga. See on lihtne savist nõu ja kui seal on mõra sees, siis on see mõraga savist nõu. Ära heitu, vaid saa sellest parem lootust täis ja mõtle, et kui Jumal saviastjat kasutada saab, siis saab ta ka Sind tarvitada. 2) on nad vaimselt tühjad. Öeldakse, et kui väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis muutub edasminek allalanguseks. See juhtub ka kõige parematega meist. Vanas Testamendis pidi sõdur vangi teatud kohta viima. Ta sai selge käsu: „Kui kaotad vangi, kaotad elu.” Mis juhtus? „Aga su sulasel oli tegemist siin ja seal, ja siis ei olnud enam seda meest.” Iisraeli kuningas ütles temale: „Samasugune on kohtuotsus sinu kohta. Sa ise oled selle määranud.” (1 Kg 20,40) Pööra oma usuelule tähelepanu ja ära lase sel tühjaks voolata. 3) nende vaim magab. Deliila lõikas Simsoni juuksed maha, kui viimane magas. Kui sulased magasid, siis külvas vaenlane nisu sekka raiheina. Ole nii patu kui ka õigluse osas valvel. „Saage täiesti kaineks ja ärge tehke pattu!” (1 Kr 15,34)