“Sest teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast…” Filiplastele 1:29
Inimene vajab usku, mis üksnes ei usu Jumala poolt häid asju, vaid mis kannab läbi ka halbadest asjadest. Piiblis öeldakse: “…Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad. “Ent ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge”, vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames…” (1Pt 3:14-15). Jumalal on ettenägemisvõime, kuid meil on vaid tagantjärele tarkus. Seepärast olgu tee, millele oled kutsutud, raske või kerge, hoia ikka Jumala vastu ülistavat suhtumist, tunnistades Kristust oma elu Issandana. Joosepi röövimine tema vendade poolt viis lõpuks ta perekonna päästmiseni. Lõvide auku viskamine tõi Taanielile kaasa hea käekäigu. Kristus tuli maailma üllatusliku raseduse kaudu ning lahkus siit ilmast ebaõiglase mõrva kaudu. Kas Sa usud seda, mida Piiblis õpetatakse – et ükski katastroof ei ole lõplikult saatuslik? Johannes Chrysostomos uskus. AD 398-404 oli ta Konstantinoopli peapiiskop. Tänu sõnaosavale kriitikale kirikus valitseva korrupstiooni pihta pälvis ta palju järgijaid. Olles kahel korral võimude poolt pagendusse saadetud, küsis ta: “Mida mul karta on? Kas surma? Kuid ma ju tean, et Kristus on mu elu, surma kaudu saan vaid kasu. Kas pagendust? Kuid kogu maa ja selle täius on Issanda päralt. Kas peaksin kartma rikkuse kaotust? Kuid me pole midagi siia ilma kaasa toonud ega saa midagi siit ka kaasa viia. Seepärast on kogu maailma hirmud mu silmis naeruväärsed ja mind panevad naeratama maailmas leiduvad head asjad. Vaesust ma ei pelga, rikkuste järele ma ei õhka. Surma eest ma tagasi ei põrka.” See on armu toel kannatamine.
Piiblisalmid tänaseks: 3. Moosese 1-3; Markuse 3




