„Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale, aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud.“ (1. Moosese raamat 4, 4-5)
Kain haris põldu, külvas seemne, lõikas vilja ja ohverdas Jumalale oma töö vilja. Ta arvas, et Jumal vaatab tema ohvri peale ning tunneb end kohustatuna seda õnnistama. Aga asjad ei käi nii. Aabel aga ütles Jumalale: „Ma ei teinud midagi. Sina lõid lamba, kelle ohverdan. Mina annan sulle tagasi selle, mille mulle andnud oled ja palun, et õnnistaksid seda.” Ja Jumal õnnistas. Selle kohta, kuidas keegi Jumalaga suhtleb, võib palju öelda. Mõned meist käituvad nagu Jumal oleks neile midagi võlgu. Teised on aga oma vaimsete edusammude ja saavutuste üle uhked. Jumale ei avalda see muljet. Jumal õnnistas Aabeli ohvriandi, kuna Aabel ei otsinud kiitust endale, vaid Jumalale. Just selline ohver liigutab Jumala südant ja paneb õnnistused meie ellu voolama. Mille Sina täna Jumalale ohverdad? Oma saavutused, enesekindluse, pealiskaudsed tunded või pagunid? Ära näe vaeva, sest Jumal otsib ainult Sinu alandlikku ja avatud südant. Ta tahab Sind rohkem Jeesuse sarnaseks muuta. Iseend väiksemaks tehes ja Jumalale meelepärast ohvrit andes võtab ta selle vastu, õnnistab Sind külluslikult nii Sinu enda kui teiste tarbeks. Nii käivad asjad.
Lk 2:8-20 Õp 3:13-18 Ps 119:161-168
