“…taiplik paneb tähele oma samme.” Õpetussõnad 14:15
Kui oled palvetanud, planeerinud ja ette valmistunud, jõuad punkti, kus tuleb astuda otsustav samm. Kas see on hirmutav? Kindlasti! Inimesed võib laias laastus kaheks jagada. Osad tormavad impulssidest juhituna, pea ees tegevusse enne, kui vaatavad ette. Teised aga vaatavad ja vaatavad ega võta hirmu all elades kunagi midagi ette. Kumb Sina oled? Selleks, et jõuda Tõotatud Maale, pidid iisraellased tõusu ajal Jordani jõest üle minema. Sellises olukorras jätab ka kõige tugevam süda löögi vahele. Jumal lubas, et vesi taandub, kui laegast kandva preestri jalg seda puudutab. Kas kujutad ette, mida nad mõelda võisid? “Kas me ei võiks oodata, kuni tõusuvesi taandub? Miks mina esimesena pean minema? Mis siis saab, kui vesi ei taandu ja ma ära upun?” Ettevaatust lahutab paranoiast vaid üks samm. Ettevaatus tõmbab turvavöö peale, kuid paranoia hoiab üldse autodest eemale. Ettevaatus peseb käsi seebiga, kuid paranoia väldib igasugust inimkontakti. Ettevaatus säästab vanaduspäeviks, paranoia klammerdub iga penni külge. Ettevaatus valmistub ja planeerib, paranoia paanitseb. Ettevaatus kaalutleb riski ja astub otsustava sammu, paranoia ei astu aga iial vette. Selleks, et jõuda Jumala antud saatuseni, tuleb lõpetada vastu punnimine, kuuletuda Jumalale ja vette astuda. Sel hetkel, kui seda teed, hakkavad uksed avanema ja vahendid vabanema isegi seal, kus muidu vaid puudus igast nurgast vastu vaatab. Jumal kannab hoolt vajalike vahendite, meetodite ja abikäte eest. Niisiis toetu Tema tõotusele: “Et sa mu silmis oled kallis ja auline ja et ma sind armastan, siis annan ma sinu asemel inimesi ja su hinge eest rahvaid. Ära karda, sest mina olen sinuga…” (Js 43:4-5).
Piiblisalmid tänaseks: 2. Korintlastele 10-13
Pühapäev, 1. detsember Astu otsustav samm – I
“…taiplik paneb tähele oma samme.” Õpetussõnad 14:15
Kui oled palvetanud, planeerinud ja ette valmistunud, jõuad punkti, kus tuleb astuda otsustav samm. Kas see on hirmutav? Kindlasti! Inimesed võib laias laastus kaheks jagada. Osad tormavad impulssidest juhituna, pea ees tegevusse enne, kui vaatavad ette. Teised aga vaatavad ja vaatavad ega võta hirmu all elades kunagi midagi ette. Kumb Sina oled? Selleks, et jõuda Tõotatud Maale, pidid iisraellased tõusu ajal Jordani jõest üle minema. Sellises olukorras jätab ka kõige tugevam süda löögi vahele. Jumal lubas, et vesi taandub, kui laegast kandva preestri jalg seda puudutab. Kas kujutad ette, mida nad mõelda võisid? “Kas me ei võiks oodata, kuni tõusuvesi taandub? Miks mina esimesena pean minema? Mis siis saab, kui vesi ei taandu ja ma ära upun?” Ettevaatust lahutab paranoiast vaid üks samm. Ettevaatus tõmbab turvavöö peale, kuid paranoia hoiab üldse autodest eemale. Ettevaatus peseb käsi seebiga, kuid paranoia väldib igasugust inimkontakti. Ettevaatus säästab vanaduspäeviks, paranoia klammerdub iga penni külge. Ettevaatus valmistub ja planeerib, paranoia paanitseb. Ettevaatus kaalutleb riski ja astub otsustava sammu, paranoia ei astu aga iial vette. Selleks, et jõuda Jumala antud saatuseni, tuleb lõpetada vastu punnimine, kuuletuda Jumalale ja vette astuda. Sel hetkel, kui seda teed, hakkavad uksed avanema ja vahendid vabanema isegi seal, kus muidu vaid puudus igast nurgast vastu vaatab. Jumal kannab hoolt vajalike vahendite, meetodite ja abikäte eest. Niisiis toetu Tema tõotusele: “Et sa mu silmis oled kallis ja auline ja et ma sind armastan, siis annan ma sinu asemel inimesi ja su hinge eest rahvaid. Ära karda, sest mina olen sinuga…” (Js 43:4-5).
Piiblisalmid tänaseks: 2. Korintlastele 10-13
Astu otsustav samm – I
“…taiplik paneb tähele oma samme.” Õpetussõnad 14:15
Kui oled palvetanud, planeerinud ja ette valmistunud, jõuad punkti, kus tuleb astuda otsustav samm. Kas see on hirmutav? Kindlasti! Inimesed võib laias laastus kaheks jagada. Osad tormavad impulssidest juhituna, pea ees tegevusse enne, kui vaatavad ette. Teised aga vaatavad ja vaatavad ega võta hirmu all elades kunagi midagi ette. Kumb Sina oled? Selleks, et jõuda Tõotatud Maale, pidid iisraellased tõusu ajal Jordani jõest üle minema. Sellises olukorras jätab ka kõige tugevam süda löögi vahele. Jumal lubas, et vesi taandub, kui laegast kandva preestri jalg seda puudutab. Kas kujutad ette, mida nad mõelda võisid? “Kas me ei võiks oodata, kuni tõusuvesi taandub? Miks mina esimesena pean minema? Mis siis saab, kui vesi ei taandu ja ma ära upun?” Ettevaatust lahutab paranoiast vaid üks samm. Ettevaatus tõmbab turvavöö peale, kuid paranoia hoiab üldse autodest eemale. Ettevaatus peseb käsi seebiga, kuid paranoia väldib igasugust inimkontakti. Ettevaatus säästab vanaduspäeviks, paranoia klammerdub iga penni külge. Ettevaatus valmistub ja planeerib, paranoia paanitseb. Ettevaatus kaalutleb riski ja astub otsustava sammu, paranoia ei astu aga iial vette. Selleks, et jõuda Jumala antud saatuseni, tuleb lõpetada vastu punnimine, kuuletuda Jumalale ja vette astuda. Sel hetkel, kui seda teed, hakkavad uksed avanema ja vahendid vabanema isegi seal, kus muidu vaid puudus igast nurgast vastu vaatab. Jumal kannab hoolt vajalike vahendite, meetodite ja abikäte eest. Niisiis toetu Tema tõotusele: “Et sa mu silmis oled kallis ja auline ja et ma sind armastan, siis annan ma sinu asemel inimesi ja su hinge eest rahvaid. Ära karda, sest mina olen sinuga…” (Js 43:4-5).
Piiblisalmid tänaseks: 2. Korintlastele 10-13




