„Vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!“ (Roomlastele 12,10)
Üks tõeline iseloomu ja küpsuse proovimine on Sinu reaktsioon kellegi teise edule. Eriti selles valdkonnas, kus Sina ebaõnnestusid või kus oled rahulolematu, sest pole suuremat edu saavutanud. F. B. Meyer, tuntud inglise kirjanik ja jutlustaja, jagas kord järgmist kogemust: „G. Campbell Morgani edu eest oli lihtne palvetada siis, kui ta oli Ameerikas, aga kui ta tagasi Inglismaale tuli ja minu lähedal asuvasse kirikusse teenima läks, oli asi teine. Vana Aadam minus hakkas armukadetsema, kuid ma sain sellest jagu ning otsustasin oma sõbra suhtes õigesti käituda, oma tunnetele vaatamata. Me tegime talle mu kirikus vastuvõtu ning ma tunnistasin talle, et kui poleks ise pidanud pühapäeviti jutlust pidama, siis oleksin ise teda kuulama läinud. Tundsin, et see oli tema suhtes õige käitumine. Vaata, kuidas hea Isa mind raskusest välja aitas. Ühel pool jutlustas Charles Spurgeon ja teisel G. Campbell Morgan. Mõlemad olid nii populaarsed ja meelitasid suuri rahvahulki meie kirikusse, et meil tuli neile vaid ruumi teha.“ Ükskõik, kui hästi Sa midagi teed, siis on alati keegi, kes seda Sinust paremini teeb. Sinu valikud on järgmised: end nendega võrreda, nendega võistelda, neid kritiseerida, neile kompliment teha ja nendega koos töötada. Paulus pidas silmas viimast, kui kirjutas: „Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!“ (Rm 12,10) 1Kr 16-18 Mk 3:20-35 Ps 119:1-8 Õp 20:15-18
