“Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame…” Galaatlastele 6:9
Susan oli peres ainus, kel oli motivatsiooni muutuste nimel pingutada. Tema sõjaväepiloodist abikaasa oli kuude kaupa kodunt ära ning naine pidi üksi lapsi kasvatama. Susani korduvad katsed teda ja lapsi ümber kasvatada olid haledalt läbi kukkunud. Osutades asjaolule, et vanaviisi jätkamine ei pane asju toimima, pani nõustaja ette, et Susan tegeleks asjadega, mida ta muuta suudab ehk siis enda reaktsiooniga olukordadele. Ta õpetas Susanile, kuidas erinevatest olukordadest emotsionaalselt üle olla ning teatud kohustustest loobuda. Kõik pidid kodus ise oma toidunõude, musta pesu, toa koristamise ja muu säärase eest hoolt kandma. Susan aga võis nende arvelt tekkinud vaba aega kasutada selleks, mida alati teha oli tahtnud – ta hakkas võtma hääleseade tunde. Jah, muidugi oli tal raske hoiduda teiste järelt koristamisest ja nende eest töö ärategemisest. Alguses, kui näis, et tegemata tööde kuhjumine jätab kõiki ükskõikseks ja segadus näis talumatu, oli Susanil kange kiusatus alla anda ja “vana töö” juurde naasta. Siis juhtus ta aga lugema raamatut helibarjääri ületamisest. Seda üritanud piloodid olid asja alati katki jätnud, kui lennuk ohjeldamatult rappuma hakkas, kuni astronaut Chuck Yeager endamisi mõtles: “Võib-olla rahuneb kõik pärast rappumise läbimist maha.” Ta otsustas seal, kus teised hoo maha võtsid, hoopis kiirendada ja lendas helikiirust ületades helibarjäärist läbi. Kõik jäigi pärast seda rahulikuks ja lennuki rappumine lakkas. Pärast nädalavahetust, mis möödus pere lakkamatu kriitikatule all, otsustas Susan “kiirendada”, seistes kangekaelselt vanadele instinktidele vastu. Kõik võttis aega. Kui aga kurtmine vaibus, hakkasid lapsed üha enam erinevate asjade eest vastutust võtma ning Susani abikaasa võttis vastu vähem välislähetusi. “Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!”
Piiblisalmid tänaseks: Kohtumõistjate 3-5; Luuka 24




