“…nad kõik said oma usu läbi tunnistuse…” Heebrealastele 11:39
Debbie, särav 37aastane naine, kes töötas Atlantas Sõna tänaseks päevaks väljaandega, suri pärast võitlust vähiga. Inimesed üle maailma palvetasid tema tervenemise pärast, kaasa arvatud Northpointi kogudusevanemad. Keegi tema matusel osalejatest küsis: “Miks?” Tegelikult on nii, et vahel Jumal tervendab meid, vastates usus palutud palvetele (Jk 5:14), vahel võtab Ta meid aga ära taevasse, mida Paulus kirjeldab kui paika, kus “…on väga palju parem…” (Fl 1:23). See tõstatab küsimuse: “Miks osa inimesi palvevastusena tervendatakse, osa aga mitte?” Vastus on: “Me ei tea ja Jumal ei ütle meile!” Paulus, kes pani kirja pool Uuest Testamendist, viis läbi teenimistöö, mis oli nii imeline, et inimesed tõusid surnust, tunnistas ometi: “Sest poolikult me tunnetame…” (1Kr 13:9).
Pastor James Bradley heidab sellele keerulisele teemale pisut valgust. Ta juhib tähelepanu heebrealastele saadetud kirja 11. peatükile, kus räägitakse sellest, kuidas osad “…pääsesid pakku mõõgatera eest…” (Hb 11:34), kuid teised said “…mõõgaga hukatud…” (Hb 11:37). Pane aga tähele 39. salmi: “…nad kõik said oma usu läbi tunnistuse…” Bradley kirjutab: “Paistab, et on selge, et me ei saa usku alati tulemuste põhjal mõõta. Usk on väärtus ja suurus omaenese vääringus. Meie usk ei ole rajatud sellele, mida me saame, vaid sellele, kellesse me usume.” Debbie surmast rääkides kirjutas ta: “Ta ei kukkunud usus läbi ja usk ei vedanud teda alt. Ta oli ja on suurepärane näide Jumala usaldamisest elu kõige raskemates väljakutsetes. Ta on usukangelane ja ma sain tema kõikumatust usaldusest ja armastusest Issanda vastu suurt innustust.”
Piiblisalmid tänaseks: Luuka 5-7




