„Nad ei pannud Sauli millekski.“ (1. Saamueli raamatu 10,27)
Kui Jumal Sind eriliseks tööks kutsub, võib olla inimesi, kellele see ei meeldi. „Aga kõlvatud mehed ütlesid: „Mis abi on meil temast?” Ja nad ei pannud Sauli millekski ega toonud temale andi. Aga tema oli otsekui kurt.“ (1 Sm 10,27) Teisi oma kutses veenda ei ole Sinu ülesanne. Nende ülesanne on see ära tunda. Piiblis on kirjas: „And avab inimesele tee ja viib teda suurte ette.“ (Õp 18,16) Sinu anded ja nende läbi sündinud viljad on Sinu kutse tõestuseks. „Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: „Aga sina jää nüüd paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!” (1 Sm 9,27) Kindel teadmine, et Jumal on rääkinud, jätab Sind teiste kriitikast puutumata. Jumala ligiolu rahustab Sind, tema Sõnad näitavad teed ja tema rahu vaigistab Sinu sees möllava tormi. Olles Jumala Sõna kuulnud, ei puhu inimeste sõnad Sind õhku täis, sest Su jalad on maas ja juhtnöörid selged. Samuti ei vaja Sa teiste kiitust, sest Jumalast tulnud kindlus annab Sulle sisemise tugevuse. Olles kuulnud Jumala häält, muutub Sinu suhtumine ning Sa ei vaata tulevikku enam läbi hirmu, piinatuse või viha. Jumal on rääkinud, tema Sõnad on asjad paika pannud ning aeg näitab tema Sõna õigsust. Enda teistega võrdlemise ja enda pisemaks tegemise asemel tähista iga väikest usus astutud sammu, kui liigud Jumala kutses.
1 Kn 14-15 Mk 13:24-37 Ps 121 Õp 12:23-24
