Ma olen ühes Kristusega risti löödud.“ (Galaatlastele 2, 19)
Paulus kirjutas: „Ma olen ühes Kristusega risti löödud; nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2, 19-20) Kui oled surnud, siis on raske solvuda, vihastada, ärrituda või masendusse langeda. Valides Kristuse teejuhiks, sured endale. Sinu soovid, unistused ja plaanid jäävad ristivette ja kui sealt tõused, siis ei ole Sa enam endine. Oled Uus Loodu Kristuses. Sellesse uude inimesse tuleb iga päev uuesti astuda. Paulus ütles. „Ma suren iga päev.“ (1Kr 15, 31) „Siis ütles Jeesus kõikidele: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle.“ (Lk 9, 23) Päevast päeva või iga päev, nagu Paulus kirjutas. Selles on kogu mõte. Iga päev suremises on suur vabadus. Sinu saavutused ei ole enam Su väärtuse peegeldus. Sinu ego ei ole enam oluline. Sinu reputatsioon ei ole enam haavatav. Sinu ainus eesmärk on Kristuselt endalt kiita saada. Seepärast kirjutas Paulus: „Aga mulle olgu olemata, et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle, mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.“ (Gl 6, 14) „Te olete surnud ja teie elu on koos Kristusega Jumalas.“ (Kl 3,3)
1Kr 7-9 Mk 15:1-11 Ps 52 Õp 24:32-34
