,,See on päev, mille Issand on teinud…’’ Psalmid 118:24
Eesmärkide seadmisesse on peidetud üks oht. Missugune? See on uskumus, et oleme õnnelikud alles siis, kui seatud eesmärkideni jõuame. Me ütleme endale: ,,Kui ma kooli lõpetan, abiellun, lapsed ja oma maja saan, siis…’’ ning lükkame ,,päris elu’’ seeläbi justkui edasi. Üks professor rääkis, kuidas ta kord sõjaväebaasi kõnelema läks ning kohtus lennujaamas vastu tulnud sõduriga, kelle nimi oli Ralph. Pärast tutvumist suundusid nad pagasi järele. Kui nad koridoris kõndisid, kadus Ralph kord siia, kord sinna, aidates ühel vanemal naisel maha kukkunud kohvrit püsti tõsta, siis kaht mudilast üles tõsta, et nood jõuluvana näeksid, seejärel kellelegi teed juhatades. Iga kord tuli ta naerunäol tagasi.
,,Kus sa niimoodi elama õppisid?’’ uuris professor. ,,Oh,’’ kostis Ralph, ,,sõjas nähtavasti.’’ Seejärel rääkis ta professorile oma viimasest missioonist. Tema ülesandeks oli miine avastada ning ta nägi oma silme all sõpru üksteise järel õhku lendamas. ,,Ma õppisin sammude vahel elama.’’ rääkis ta. ,,Ma ei teadnud kunagi, kas järgmine samm on mu viimane, nii õppisin võtma kõike, mis võimalik, hetkest, kui tõstsin jala ning sain selle taas maha panna. Iga samm, mille astusin, oli uus maailm ning arvatavasti olengi sellest ajast nii elanud.’’ Ralphil oli tuline õigus! Selleks, et võtta elust maksimum, tuleb elada Pühakirja sõnade järgi: ,,See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!’’
Piiblisalmid tänaseks: Psalm 1-9; Gl 1




