„Aga ta jääb seisma, sest Issand suudab teda püsti hoida.” (Roomlastele 14,4)
Las möödanik jääb eilsesse. „Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole.” (Fl 3,13)
See kirjakoht paljastab väärarusaama, mis takistab Su enesekontrolli. Vahest oled väsinud
püüdest oma halba harjumust maha raputada ja arvad, et see ei õnnestu Sul kunagi. See on
väärkujutelm ning Paulus on selle kohta järgmist öelnud: „Meid rõhutakse maha, kuid me ei
hukku.” (2 Kr 4,9) Nii nagu väikesed lapsed kukuvad käima õppides, ja proovivad ikka uuesti. Kui
kaugele nad jõuaksid, kui istuksid maha ja teataksid, et kõigist ei peagi kõndijaid saama? Eilsed
eksimused ei tähenda, et oled muutumisvõimetu. Neile keskendumine toob halvimal juhul kaasa
nvigade kordumise – autot juhtides tuleb valdavalt vaadata ette, mitte tahavaatepeeglisse. Me
teeme kõik vigu, kuid oluline on neist õppida, püsti tõusta, olnu maha jätta ning edasi minna. Pea
meeles, et: „Issand suudab püsti hoida.” (Rm 14,4)
