“Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine.” Apostlite teod 2:44
Nad võtsid osadust tõsiselt. Me oleme enam kui ühistele huvidele rajatud sotsiaalne ühing. Me oleme perekond – Taevase isa ühised lapsed, veresugulased. Rist pani selle paika. “Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks…” (1Kr 12:13). Varakristlikud jüngrid hindasid omavahelisi suhteid. Need olid kaugelt enam kui ülistuslaulude laulmine ja jutluse kuulamine. “Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine. Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.” (Ap 2:44-45).
Kas meil on sellist isetut armastust, kas me hoolime piisavalt, et jagada kõike, mis meil on oma venna või õega, kes seda vajab? Kui paljud varakristlastest jagasid seda, mis neil oli? “Kõik usklikud…”! Kui palju nad jagasid? “…kõik oli neil ühine.” Jumala Sõnas kirjeldatakse kogudust kui ihu. Selle liikmed eksisteerivad individuaalselt, kuid suudavad korralikult toimida vaid üksteisega ühenduses püsides. Käed, jalad, õlad ja muu ei saa elada omaette, vaid peavad oma eesmärgi täitmiseks olema peaga ühendatud. Varakogudus elas üle tagakiusamise ja saavutas hämmastavaid asju. Miks? Sest nad mõistsid üksteise väärtustamise tähtsust ja vajadust tuua isiklikud huvid terviku huvides ohvriks. Eraldatud, enesele lootvate ja ennast upitavate üksikisikutena oleksid nad suuremate vaenulike jõudude poolt hävitatud.
Usklikuna võid Sa kogudusest eraldudes küll ellu jääda, kuid mitte õitsengut saavutada. Jumala antud potentsiaal ei teostu Sinu kaudu kunagi täiel määral, kui Sa ei pühendu kogu südamega oma koguduse osadusele ja Jumala visiooni täitmisele.
Piiblisalmid tänaseks: Taanieli 10-12; Ilmutuse 5




