„Ma ammutan ka su kaamelitele, kuni needki on joonud.“ (1. Moosese raamat 24,19)
Ühel päeval saatis Aabraham oma sulase poeg Iisakile naist otsima. Väikese linna kaevu juures seistes palvetas sulane: „Vaata, ma seisan veeallika juures ja linnaelanike tütred tulevad vett viima. Sündigu siis, et tütarlaps, kellele ma ütlen: Kalluta oma kruusi, et ma saaksin juua! ja kes vastab: Joo, ja ma joodan ka su kaameleid! – on see, kelle sa oled määranud oma sulasele Iisakile. Sellest ma siis tean, et sa mu isandale oled head teinud.” (1. Ms 24, 13-14) Rebeka ei teadnud, et Aabrahami sulane ta elu muudab. Ta ei teadnud, et tema heategu avab õnnistuse uksed. Vana Testamendi aegadel oli tavaks külalisele vett pakkuda. See oli külalislahkuse seadus. Heebrealased järgisid järgnevat soovitust „Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid.“ (Hb 13,2) Aga kes küll pakub joota januseid kaameleid? Üks kaamel joob ligi 10 liitrit vett ja sulasel oli 10 kaamelit. Selle ülesande täitmiseks läheb enam kui pool päeva. Rebeka oli külalislahke võõras, kes tahtis abistada. Ta ei teadnud, et need samad kaamelid viivad ta Iisaki juurde, kellest saab tema abikaasa ning nii on tema üheks Kristuse esivanemaks. Edu nimel tuleb varakult kohal olla, hilja ära minna, kohusetundlikult tööd teha ja probleemide tekitamise asemel neid lahendada. Ela Kristuse soovituse järgi: „Kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks!“ (Mt 5, 41) Edu võti on teha natuke rohkem, kui Sinult palutakse. 5Mo 8-10 Lk 10:1-12 Ps 78:9-16 Õp 16:25
