„Nad on ka lobisejad ja uudishimutsejad ning räägivad seda, mida ei sobi.“ (1. Timoteuse 5, 13)
Piiblis on kirjas, et klatš ei ole midagi muud kui ebasobiva rääkimine. Kirjanik Jon Zens kirjutas: „Olen näinud, kuidas sõbrad ja perekonnad kannatavad tagarääkimise nähtamatu valu all. Info, mida keegi ilma Sinu ja kellegi teise loata jagab. Jutt võib olla tõde, osaliselt tõde või täiesti vale. Seda võivad ajendada head soovid, kuid seal on alati negatiivne informatsioon, mis kellegi arusaama halvas suunas mõjutab. Kõne all olev inimene ise vestluses ei osale, sest tihti ei ütle info edastajad inimesele, keda nad maha trambivad midagi.“ Üks kristlasest juht on öelnud: „Kristlaste armee on see, kes tulistab oma haavatuid.“ Olgu Sinu elus teistsugune mõõdupuu – hinda inimesi läbi isikliku kogemuse, mitte läbi kellegi teise suu. Kellegi teise edastatud info on tihti ebatäpne ja eksitav. Lisaks astume nii üle järgmisest reeglist. „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!“ (Mt 7, 12) Kui klatšijutt Sind kunagi kahjustanud on, siis mõistad, millest jutt käib. Kuulujutud ja vihjamised võivad näida süütud ja tulla peaaegu nähtamatult. Kuuldu levitamine ei ole armastuses käimine. Kirjanik A. W. Tozer on öelnud: „Ära jaga kunagi midagi, mis teist haavata võib.“ Kui midagi halba kellegi kohta tead või tead midagi, mis kellelegi halba võiks teha, siis mata see maha sõnadega: „Siin puhkab jutt minu lähedase kohta. Jumal hoolitseb selle eest.“
Ap 16-17 Mt 27:45-56 Ps 1 Õp16:10-15
