„Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam!” (Johannese evangeelium 4, 15)
Samaaria naine üritas tühja kohta oma elus suhetega täita. See ei toiminud. Püüdes leida Jeesusele aseainet on Sinu otsingud tulutud. Miks ütles Jeesus talle: „Sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees.“ (Jh 4, 18) Esimene asi, mida haige hingega inimesed tegema peavad, on lõpetama teiste inimeste kasutamise oma sisemise tühjuse täitmiseks. Mida enam süptomeid ravid, seda vähem võimalust on Jumalal põhjusega tegeleda. Teine halb lahendusviis on annuse suurendamine. Kui Jumala asemel teisi end tervena tundmiseks kasutad, siis kuritarvitad oma suhteid. Inimeste külge klammerdumine on erinev nende armastamisest. See pole märk nende armastamisest, vaid karje, et vajad neid. Nii nagu iha, on selline käitumine väga isekas. See on võtmine andmise asemel. Jeesus kustutas Samaaria naise janu, andes talle oma Sõna, öeldes: „Aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.” (Jh 4, 14) Tagasi koju minnes oli ta muutunud ning just see ongi see, mida Jeesus teeb. Naise tunnistus oli järgmine: „Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?” (Jh 4, 29) See, mida Jeesus naise jaoks tegi, teeb ta ka Sinu jaoks täna. 2 Aj 7:12-16 Mt 6:5-15 Lk 18:1-8
