“…et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!” Heebrealastele 4:16
Kui palvetead, öeldes: “Meie Isa”, määratled seeläbi oma elus ka teised suhted. 1. Sa määratled oma suhte materiaalse maailmaga. Kuna Jumal on Su Isa, ei ole Sa enam võõras, vaid Tema universumi õnnistuste pärija (vt Ps 24:1). Hoidu aga maailmameelsete väärtuste omaksvõtmisest: “Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust.” (1Jh 2:15). Mitte miski ei tohi Su elus võtta Jumala kohta! 2. Sa määratled oma suhte teiste inimestega. Kõik inimesed Su ümber on Jumala looming ning sellena tuleb Sul nad vastu võtta, neid armastada ja hinnata. Meil on kästud armastada ligimest nagu iseennast, vaatamata nahavärvile, usutunnistusele või erinevustele. Me ei pea ligimestega võistlema või püüdma neist üle olla ega neid enda kasuks ära kasutama. 3. Sa määratled suhte iseendaga. Jumal ütleb, et Tema on Su Isa, kas see pole imeline vundament, millele oma eneseväärikus rajada?! Vaatamata sellele, mida Sulle minevikus öeldud või tehtud on, et panna Sind tundma ebakindlalt või madalama olendina, võid ometi pea püsti ja selja sirgu lüüa. Sa pole alam ega tähtsusetu, kui Jumal on Sind oma lapseks nimetanud! 4. Sa määratled oma suhte Jumalaga. Tänu Jeesusega loodud suhtele on Isa määranud meid “…lapseõiguse osalisteks…” (Ef 1:5). Nii nagu Ta võtab vastu Jeesuse, võtab Ta vastu ka Sinu! “Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks…” (Jh 1:12). Sa ei pea enam Tema ette ilmudes hirmu tundma. Me võime minna “…julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!” Mis võiks veel parem olla?!
Piiblisalmid tänaseks: Taanieli 4-6; Ilmutuse 3
