„Kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen.“ (Johannese 14, 12)
Jeesuse tegusid on huvitav lugeda, kuid näha kedagi elamas nii nagu tema seda tegi, on Jeesuse lihaks tegemine. Ta ei ole sel juhul vaid ajalooline isik ning tema elustiil muutub reaalsuseks. Kas inimesed ei otsi just mitte seda? Gandhi ütles kord, et kui kohtaks Kristusele sarnanevat kristlast, siis võtaks ka tema usu vastu. Kahjuks kandsid need kristlased, keda tema tundis, relvi ning anastasid tema ja tema ligimesed. See ei pea tingimata nii olema. Jeesus ütles: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde.“ (Jh 14,12) Kuidas saaksime teha tema tegudest suuremaid? Jeesus liikus ühes kindlas piirkonnas, kuid tema lunastatud perekond ulatub üle kogu maa. Milline ta siis oli, see Jeesus? Esiteks oli ta kaastundlik, mitte hukkamõistev. Ta oli ainus, kel ei lasunud ühtegi pattu, ometi ei visanud ta ühtegi kivi. Jeesuse lihaks tegemine tähendab Piiblis mainitud üheksa vilja kasvatamist: „Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus.“ (Gl 5, 22-23) Sõna tänaseks päevaks on – tee Jeesus lihaks.
KL 1-2 Jh 17:1-12 Ps147:12-20 Õp 29:6-10
