„Jookskem, vaadakem üles Jeesusele.“ (Hb 12, 1-2)
Glenn Cunningham sündis Kansase farmis ja käis pisikeses maakoolis. Tema ja tema venna ülesandeks oli kooli ahjus tuld hoida. Ühel hommikul valasid poisid tukkidele petrooleumi ning ahi lahvatas suure leegiga põlema. Glenn tormas väljapääsu poole, kuid sai aru, et ta vend oli maha jäänud. Tagasi pöördudes avastas ta, et vend oli maha kukkunud, ega liigutanud. Glenn aitas oma venda, kuid sai ise suuri põletushaavu. Tema vend suri ja ta ise oli raskete põletushaavadega haiglas. Tragöödia näis lõpetavat tema unistuse jooksmisest. Ometi otsustas ta arstide arvamust trotsida ja ikkagi käima hakata. Ajapikku hakkas ta jooksma. Pettumuste ja katsumuste kiuste suutis ta aina pikemaid vahemaid joosta. Tema järgmiseks eesmärgiks oli rahvusvaheline rekord ületada ja ta suutis ka seda teha! Sellest edasi soovis ta teha uue maailmarekordi. Kui temalt küsiti, mis teda motiveeris, siis vastas ta: „Minu vend.“ Kui pettumus Sind valdab ja Sa tahad alla anda, siis pea meeles: „Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu! Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele. Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.“ (Hb 12, 1-3)
