Jõululaupäev
„Temas on meil lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda.“ (Efeslastele 1,7)
Tänapäeval püüavad mõned inimesed Kristuse nime Jõuludest eemaldada, mõned aga näivad olevat täieliku sekulariseerumise poolt. Vaadakem täna mõningate jõulu sümbolite tähendusi. Puuvõõriku marjad tähistavad Kristuse veretilku Kolgatal. Igihaljad puud tähistavad igavest elu tänu tema ülestõusmisele. Keldi rist arvatakse pärinevat püha Patrickult, kes kuujumalannat tähistavat ringi nähes sellele risti peale joonistas ning nii druiidide sümboli Iiri kristluse sümboliks muutis. Nii nagu Püha Patrick paganlikule sümbolile uue tähenduse andis, nii sai ka igihaljas pärg uue seletuse. Esimesed kristlased muutsid talvise pööripäeva ajal päikese taassünni „õigluse poja“ sünniks ja ka igihalja pärja kasutus võeti üle. Selle tähendus on igavene ühtsus Jumalaga läbi Kristuse. Jõuludeks pärga üles pannes meenuta järgmist: „Ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“ (Rm 8,39)
1Kr 7-9 Mt 1-17 s 97 Õp 31:22-24
