„Kuid sinu käes on andeksand.“ (Ps 130,4)
Laulik kirjutas: „Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand! Issand, kuule mu häält, sinu kõrvad pangu tähele mu anumise häält! Kui sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks? Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks.“ (Ps 130, 1-4) Jumala andestus ei ole midagi väärt, kui Sa seda usus vastu ei võta ega endale ise ei andesta. Jumal unustab Sinu mineviku sel hetkel, kui ta enda ellu vastu võtad. Sealt peale on Sul vaid tulevik. Kuid pea meeles: 1) eksime me kõik. Simson astus suhtesse vale naisega (vt Km 16). Joona ei tahtnud Jumala antud ülesannet täita (vt Jn 1,3). Peetrus eitas Jeesust (vt Mt 26,34). Ometi andestas Jumal neile ja kasutas neist igaühte oma auks. 2) pead oma tunded läbi töötama. Kahetsus, frustratsioon, enesehaletsus ja halvatus – tunded valetavad meile ja me usume neid. 3) tõuse peale kukkumist uuesti püsti. „Sest õige langeb seitse korda ja tõuseb üles, aga õelad komistavad õnnetusse.“ (Õp 24,16) Pane tähele, et nii õige kui öel, mõlemad langevad. Ütle parem: „Ma ei ole kunagi pikali. Olen kas püsti või ajan end püsti!“ Ära karda, Jumal on Sinu kõrval.
