„Viletsus toob kannatlikkuse.“ (Roomlastele 5,3)
Vanemaks saades muutume kannatlikumaks, ehkki aega on meil vähemaks jäänud. Kannatlikkus tuleb paranenud perspektiivist. Meie probleemid on samad, aga meie perspektiiv on muutunud. Elukogemus ütleb meile, et kõik on mööduv ja Jumala arm on piisav. Virisemise asemel, mis probleemi suuremaks teeb ja rõõmu röövib, vaatame Joosepi sarnaselt oma kogemustele tagasi. Ütleme: „Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks.“ (1 Ms 50,20) Sõna tänaseks päevaks on – Jumal tahab, et muutuksid kannatlikumaks. Kannatlikkus on üks vaimu viljadest, mida galaatlaste kirja viiendas peatükis mainitakse. See vili kasvab aegalselt ning kõige paremini murede ja kannatuste mullas. Jaakob kirjutas: „Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.“ (Jk 1, 2-4) Kannatus on ,,kuidas ja miks“ küsimuste Jumalale usaldamine. Mõnele asjale tagasi vaadates näed, et oleksid kiirustades edasi tormanud, kuid Jumal hoidis Sind tagasi. Vahest hoidis ta nii suuremaid segadusi ära. Kannatamatus iseloomustab eelkõige lapsi. See on vaimne ebaküpsus. Rikasta oma elu kannatlikkusega.
5Mo 8-10 Lk 11:14-28 Ps 78:65-72 Õp 17:1-2
