„Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu.“ (Jeremija 31,34)
Tahvlile joonistades saab joonistatu ära kustutada ja tahvel on puhas, nagu poleks seal midagi olnud. Peale seda saab uuesti alustada. Nii teeb Jumal meie eksimustega. Ta pühib need ära ja neid ei ole enam. „Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu.“ (Jr 31,34) See, et Jumal unustab meie patu on vist Piibli kõige ilusam lubadus. Kui me oma patud temale tunnistame ja palume, et Jumal meile andestaks, siis teeb ta seda. Ta valib unustada meie eksimused, vead ja läbikukkumised. Ka siis, kui me täna sureks, tema ees Taevas seisaks ja oma eilse patu kohta küsiks, siis ei teaks Jumal, millest jutt käib. Oma pattu eirates ei lase Sa Jumalal endale andeks anda. Kui püüad oma pattu välja vabandada, siis laseb Jumal tagajärgedel nii palju haiget teha, et tahad ise sellest loobuda. „Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.“ (1 Jh 1,9) Kadunud poeg murdis oma isa südame, laristas oma osa varandusest ja lõpetas seaküna ees. Kuid tema lugu on lugu tagasituekust! Tema tagasitulek algas sõnadega: „Isa, ma olen pattu teinud.“ (Lk 15, 18) Seda, mida isa siis poja heaks tegi, teeb Jumal ka Sinu heaks. Jl 2:12-32 Mk 9:2-27
