„Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.” (Ps 90,1)
Taavet kirjutas: „Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda. Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees. Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.” (Ps 107, 4-7) Meie hingedel on tarvis puhkekohta, kuhu saame ära panna oma mure ja väsimuse. „Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole.” (Ps 84,3) Mõistes, et hingel on kodu vaja, ütles Jeesus: „Jääge minusse.” (Jh 15,4) Pane tähele, et Jeesus ei kutsu Sind külla, vaid enda juurde jääma. Kuidas astuda sellesse elukohta? Kui keegi Sulle maja kingiks, siis hoolitseksid vajalike kokkulepte ja paberite eest, koliksid majja ja naudiksid seda. Kas Jumala kutse on siiras ja kas Sinu paberid on korras? Tõuse, ütle talle jah ning koli sisse. Luuletaja S. T. Coleridge kirjutas: „Usk on kinnitamine ja tegu, mis käsib igavesel tõel olla tänane tõsiasi.” Muuda oma usk tänaseks tõsiasjaks ning kuuluta: „Jumal on minu püsiv ja turvaline elukoht.” Korda seda nii palju kui tarvis. Nõua endale lubadust: „Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.” (Ps 90,1)
