Kuningate raamat 19,9)
Räägi Jumalale oma mure ära. Peale puhkust asus Eelija neljakümnepäevasele rännakule. „Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes küsis temalt: „Mis sa siin teed, Eelija?” Ja ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.” 1 Kg 19, 9-10) Eelija paiskas kõik om tundend Jumala ette ja Jumal lasi tal vahutada. Eelijal oli kõik välja öelda. Mida ta siis tundis? 1) hirmu (1 Kg 19,3). 2) põlgust ja seejärel madalat enesehinnangut ja süütunnet. „Küllalt! Nüüd, Issand, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!” (1 Kg 19,4) 3) viha, sest ta oli asjatult vaeva näinud (vt 1 Kg 19,10). 4) meeleheite piiril üksindust. „Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.” (1 Kg 19,10) Eelnev pani Eelija muretsema. Millise segu saame hirmust, põlgusest, madalast enesehinnangust, süütundest, vihast, üksindusest ja murest? Jumal lasi Eelijal end välja elada, küsides tema käest: „Mis sa siin teed, Eelija?” (1 Kg 19,9) Kui depressionn Sind koormab, siis vii see palves Jumala ette.
2Mo 20:1-17 Mt 5:1-12
