„Kui me oleme uskmatud, jääb tema ometi ustavaks, sest ta ei saa ennast salata.“ (2. Timoteuse 2,
Siinkohal midagi, mille üle väga rõõmus olla – Jumala truudus ei sõltu Sinu truudusest. Piiblis on kirjas: „Kui me oleme uskmatud, jääb tema ometi ustavaks.“ (2 Tm 2, 13) Sinu eksimused võivad Sind Jumala plaanitust kaugele viia, kuid oled alati tema käeulatuses. Kirjanik Catherine Marshall rääkis isiklikust võitlusest novelli „Gloria“ kirjutamise ajal. Ta alustas selle kirjutamist 1969. aastal ning jättis raamatu kirjutamise kahe ja poole aasta pärast katki. Tema jaoks oli pooleli olev raamat kui lähedase surm. Üritades oma segastes tunnetes ja mõtetes õiget suunda leida, läks ta puhkusele. Puhkusel olles luges ta neljandast Moosese raamatust lugu sellest, kuidas mürgised maod iisraellaste laagrid vallutasid. Inimesed pidasid madusid oma pattude karistuseks ning kahetsesid valjuhäälselt. Issand ütles Moosesele: „Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” (4 Ms 21,8) Catherine mõistis, et nii nagu iisraellased võtsid selle, mis neile halba tegi, tõstsid selle Jumala ette ja said terveks, nii võime ka meie oma eksimused ja patu palves Jumala ette tõsta ning usaldada teda meid terveks tegema. Ta kirjutas: „Kui keegi meist on elus astunud vale või kahtlase sammu uhkuse, usaldamatuse, kannatamatuse või hirmu pärast, siis näitab Jumal väljapääsu.“ Ka siis, kui eksid, armastab Jumal Sind nii palju, et tõmbab enda poole tagasi. „Kui me oleme uskmatud, jääb tema ometi ustavaks, sest ta ei saa ennast salata.“ (2 Tm 2, 13)
Hs 37:1-14 Mt 27:50-53 1Ts 4:13-18 Ef 1:19-20
