„Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama.“ (Matteuse evangeelium 14, 23)
Jeesus oli korraga Jumal ja inimene. Näeme teda pigem Jumala kui inimese pojana ning ei mõtle sellele, et võime ka tema inimeseks olemise kogemusest midagi õppida. Kui Jeesus toitis viis tuhat inimest, siis olid nähtavad tema jumalik vägi ja eelised. (vt Mt 14, 13-21) Kuid kohe peale seda näeme me tema inimlikku külge, milles end peegeldada saame. Kui Jeesus rahva ja jüngrid ära saatis, läks ta eraldatud kohta, et Jumalaga kahekesi olla. Meie võib-olla tähistaksime peale sellise ime korda saatmist. Võib-olla oli neil, kelle Jeesus ära saatis, raske aru saada, miks ta seda tegi. Jeesus mõisTis, et tema vägi tuli Jumalalt, mitte inimestelt ning tahtis seepärast Jumalaga kahekesi olla. Selline suhe, nagu Jeesusel Jumalaga oli, võib ka Sinul olla. Seda iseloomustavad: 1) lähedus. „Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb.“ (Jh 5, 20) 2) sõltuvus. „Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg.“ (Jh 5, 19) 3) kuulekus. „Mina ei saa iseenesest teha midagi, sest ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.“ (Jh 5, 30) Mille või kelle Sina ära saatma peaksid, et Sul oleks selline suhe Jumalaga? Js 4-7 Lk 1:11-25 Ps 90:7-17 Õp 1:5-9
