„Viletsus toob kannatlikkuse.“ (Roomlastele 5,3)
Kas pole huvitav, et vanemaks saades muutume kannatlikumaks, kuigi meile on vähem aega jäänud? Selle põhjuseks on perspektiiv. See, mis meid varem välja vihastas, ei tee seda enam, sest oleme elanud pika elu teadmaks, et meile „piisab armust“ (2 Kr 12,9) Kaebamine ja muretsemine varastab meie rõõmu. Võid Joosepile sarnaselt tagasi vaadata hetkedele oma elus, kui arvasid, et ei jõua neist kunagi läbi ja öelda: „Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks.“ (1 Ms 50,20) Jah, perspektiiv annab kannatlikkuse. „Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest,
teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.“ (Rm 5, 3-5) Las Jumal kasvatab Sinu kannatust. 1Kr 12-14 Mt 2:13-23 Ps 139:13-24 Õp 31:28-29
