„Enne kui ma sind emaihus valmistasin, pühitsesin ma sinu.” (Jeremija 1,5)
Las Jumal ütleb Sulle, kes Sa oled. Raamatupoodide riiulid on lookas raamatutest, kus on kirjas, et võime olla need, kes iganes tahame. Neis lubadustes on kübeke tõtt, kuid tõde on suurem! Iseenese tarkusele lootmine ja oma võimete piiratuse mittenägemine ei aita meid edule. Kuid Jumal varustab Sind ja annab Sulle jõu tema kutsele vastata. Ta ütles Jeremijale: „Enne, kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind ja enne, kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu: ma panin su rahvastele prohvetiks. Aga mina ütlesin: „Oh Issand Jumal! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor.” Kuid Issand ütles mulle: „Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan ja räägi kõike, mida ma sind käsin. Ära karda neid, sest mina olen sinuga ja päästan sinu, ütleb Issand.” Ja Issand sirutas oma käe ning puudutas mu suud ja Issand ütles mulle: „Vaata, ma annan oma sõnad sulle suhu.““ (Jr 1,5-9) Kui Jumal Sulle ande annab, siis ei saa Sa viie andega ülesannet ega vastupidi (vt Mt 25, 14-15). Nii ühe kui viie andega inimesed seisavad kord Jumala ees ja kuulevad temalt: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!” (Mt 25,21)
Mi 5-7 Jh 19:31-42 Ps 105:23-36 Õp 30:15-19
