„Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina.“ (Rutt 1, 16)
Ruti raamat on näide inimestest, kes astuvad usus samme teadmatusse ja riskivad ning neist, kes annavad hirmule alla ega riski. Raamat algab järgmiste sõnadega: „Ja neil päevil, kui kohtumõistjad mõistsid kohut, juhtus, et nälg oli maal. Siis läks üks mees Petlemmast Juudamaalt, et võõrana elada Moabi väljadel, tema ja ta naine ja kaks poega.“ (Rt 1,1) Elu läks mõnda aega rahulikult edasi ja siis tabas neid tragöödia. Esmalt suri Naomi abikaasa ja ta jäi oma kahe pojaga üksi. Pojad abiellusid kohalike tüdrukutega ja siis elati kümme aastat, kui järsku surid pojad. Murest murtuna otsustas Naomi tagasi oma kodukanti minna ning soovitas oma miniatel kummalgi oma koju tagasi pöörduda, lootuses, et nad omale uued abikaasad leiavad. Orpa, Naomi üks miniatest, otsustas minna Moabimaale, kuigi see oli südamevalu ja raskete aegade koht. Ta tundis ja teadis seda kanti ega tahtnud võõrale maale minna. Rutt, Noomi teine minia, aga oli teisest puust. Tema ütles Naomile: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.“ (Rt 1, 16) Orpa läks tagasi ja Rutt läks edasi. Ruti otsus tasus ära. Petlemmas kohtas ta Boasi, oma uut abikaasat. Boas oli rikas, kandis tema eest hoolt ja neil sündis poeg, kellest sai nii kuningas Taaveti kui ka Jeesuse esivanem. Jumal tasustab usku, mitte hirmu. Sõna tänaseks päevaks Sulle – on aeg minevikust lahti murda ja edasi liikuda!
Ap 27-28 Mk 5:31-43 Ps 94:12-23 Õp 11:16-18
