„Selle poisi pärast ma palusin ja Issand andis mulle mu palve peale, mida ma temalt palusin.” (1. Saamueli raamat 1,27)
Hanna tahtis nii väga emaks saada, et „palvetas Issanda poole ja nuttis väga.” (1 Sm 1,10) Ta tõotas Jumalale, et kui viimane talle poja annab, siis annab ta „tema Issandale kogu ta eluajaks ja habemenuga ei puuduta ta pead!” (1 Sm 1,11) Nii juhtus. Piiblis on kirjas: „Hanna jäi lapseootele ning pärast päevade möödumist tõi ta ilmale poja.” (1 Sm 1,20) Sama juhtus ka Rutiga. „Boasele sündis Rutiga Oobed.” (Mt 1,5) Rutt oli vaene lesknaine, kui Jumal teda Boasele tutvustas. Tema ei olnud juut nagu Boas ning seaduse kohaselt ei oleks nad tohtinud abielluda. Ometi liigutas Jumal nende vahelt takistuse ning neile sündis Oobed. Oobed oli kuningas Taaveti eesiisa ja ajapikku sai temast ka Jeesuse esiisa. Jumal ütles: „Vaata, mina olen Issand, kõige liha Jumal! On’s mulle mõni asi võimatu?” (Jr 32,27) Jeremija kirjutas: „Oh Issand Jumal! Vaata, sina oled teinud taeva ja maa oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarrega: ükski asi ei ole võimatu sinul.” (Jr 37,17) Täna Jumalalt last paludes toetu neile kirjakohtadele ning usu tema Sõna: „Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub! Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!” (Ps 37, 4-5)
Tt 2:1-14 1Mo 39:6-12 Õp 25:28
