Armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat.“ (1. Johannese kiri 4, 7)
Vaadates, kuidas kuulsused ühest abielust või suhtest teise hüppavad, tuleb meile meelde, et on olemas võlu ilma iseloomuta, anne ilma usaldusväärsuseta ning oskused ilma kestvuseta. Üks ajalehe naljapildiseeria kirjeldas abielluvat paari, kes pastori ees seisis. Pastor ütles pruudile: „Õige vastus on „Jah,“ mitte „Proovin ära.“ Igasugune armastus eeldab isetust ja pühendumist. Kumbki ei tule niisama ning loomulikult. Armastus keskendub teisele ja on ennast ohverdav. Tegelikult oleme me kõik enesekesksed ja anname endast välja, kui oleme motiveeritud või vastutasu on silmapiiril. Seepärast õpetabki Piibel, et lähedaste suhete eeldus on lähedane suhe Jumalaga. Apostel Johannes kirjutas: „Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus.“ (1 Jh 4, 7-8) Kui palud Jumalal seda teha, siis annab ta Sulle sellise armastuse. „Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.“ (Rm 5,5) Selline armastus kasvab küpsedes. Areneb toitu saades ning suureneb pidevalt harrastades. Selline armastus on püsiva väärtusega!
2Aj 1-4 Jh 10:22-42 Ps 83:1-8 Õp 26:13-16
