„Kui miski on kiidetav, seda arvestage!“ (Filiplastele 4,8)
Olgem ausad, meil ei ole vaja eriti kaua otsida asju, mille üle viriseda. Jumal pani Aadama ja Eeva Eedeni aeda, kus neil oli kõik õnneks olemas. Ometi keskendusid nad sellele, mida neil polnud. Jumal lahutas Punase mere, juhatas israelliidid läbi kõrbe ning andis neile iga päev süüa. „Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust. Kuid varsti nad unustasid tema teod ega jäänud ootama tema nõuandmist.“ (Ps 106, 12-13) Seepärast kirjutas Paulus: „Viimaks veel, vennad, mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage! Mida te olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke, ning rahu Jumal on siis teiega.“ (Fl 4, 8-9) Kindral Robbie Risner kirjeldas oma seitset aastat sõjavangina Vietnamis kui „meeleheite essentsi“. Ta jäi ellu. Kuidas? Oma kongi põrandalt leidis ta pisikese rohulible kasvamas. Rohulible oli ainus värvilaik tema värvitus maailmas. Nimetades seda hinge vereülekandeks, hakkas Risner iga päev palvetama, lamades oma kongi põrandal nägu rohulible poole pööratud. Mida Sa teed siis, kui asjad Su elus väga hästi ei lähe ja Sa pead valima, millele keskendud. Kas valid hirmu või usu, meeleheite või lootuse, probleemi või lahenduse? Ka siis, kui probleem ei ole Sinule meelepäraselt lahendatud, tõstab Jumalale keskendumine Su olukorrast kõrgemale ja annab Sulle rahu selle keskel.
5Mo 3-4 Mk1:35-45 Ps 78:32-39 Õp 16:31
