„Meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande.“ (Rm 12,6)
Erinevad inimesed ootavad meilt erinevaid asju. Paljude ootused võivad nii suureks kuhjuda, et matavad meid enda alla. Kas tunned seda täna? Kui nii, siis loe seda kirjakohta: „Et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõtelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud. Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed.“ (Rm 12,3-5) Meile meeldib, kui inimesed meiega rahul on, kuid peame mõtlema ka selle peale, et neil on tihti ebareaalsed ja mõnikord egoistlikud ootused. Miks me siis lihtsalt,, ei“ ei ütle? 1) hirmust. Meile meeldib olla armastatud ja me ei taha, et meid ära tõugatakse. 2) uhkusest. Kui Jumal oleks teinud Sinust ühe andega inimese, siis ei annaks ta Sulle kahe ande ülesannet. Ära lase uhkusel end liiga suurt tükki hammustama panna. See ajab suu lõhki. 3) ei tea me, milline on Jumala plaan meie jaoks. Jeesus ütles: „Ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.“ (Jh 5,30) Jumala tahet tuleb teada ja sellele end pühendada. Kui seda ei tee, siis suruvad inimesed Sulle oma tahtmise peale. 4) püüame olla kellegi teise moodi. „Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu mööda.“ (Rm 12,6) Kui Jumal ei ole andnud Sulle armu seda teha, siis kukud koorma all kokku. Pea meeles, et Sind ei ole kõikide inimeste ootusi täitma kutsutud.
