„Kui nad tulid sinna paika, siis nad lõid Jeesuse sinna risti.“ (Lk 23,33)
Kolgata on Uues Testamendis mainitud vaid ühel korral, kuid muutis meie saatuse suunda. Tõde on selge ja elumuutev, vaadakem seda lähemalt. Esiteks oli Kolgata vabatahtlik. Pealtvaatajate arust oli Jeesus oma olukorra ohver. Ta oli vihkavate juutide ja Rooma võimu vahel. Peetrus küll püüdis Jeesust kaitsta, kuid Jeesus vastas sellele: „Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegionit ingleid?“ (Mt 26,53) Ta oleks saanud elada ilma raskuste, valu ja surmata. Keegi ei sundinud teda ristile minema. „Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.” (Jh 10,18) Kolgata oli selgelt ebaõiglane, kuid see oli lepitus. Tema vaenlased olid kindlad, et seal saab Jeesuse elu lõpu, kuid tema eesmärk oli meid hoopis igavikku viia. Peetrus heitis Jeesuse ristilööjatele nende tegu ette ja ütles: „Kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.“ (Ap 2,23) Ka Isa ei sundinud Jeesust. Jeesus andis end ise: „Kes on iseenese loovutanud lunastushinnaks kõikide eest, tunnistusena selleks määratud ajal.“ (1 Tm 2,6). Jeesus suri ka Sinu eest.
