„Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud.“ (Luuka evangeelium 22, 32)
„Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi!” (Lk 22, 31-32) Kas avastad end tegemas asju, mida poleks kunagi arvanud, et teed? Arvasid, et kunagi ei peta, varasta ega valeta? Arvasid, et ei ole kunagi kellegi peale armukade ega põlga kedagi? Ei kohtle kunagi oma perekonda halvasti ega vaata pornograafiat, ega sõltu alkoholist ja uimastitest? Sa ei ole üksi. Peetrus vandus, et ei salga Jeesust kunagi, ometi eksis ta. Mitte korra, lausa koduvalt. Kas ta armastas Issandat? Loomulikult. Kuid tänu nõrkusele pööras ta Jeesusele selja. Peetruse kibedad pisarad eelneva tõttu ei ole üllatavad. Kõike seda teadis Jeesus ette ning ütles Peetrusele, et hoiab teda palves. Kui Sina pattu teed, siis Jeesus seisab Sinu eest palves. „Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda.“ (Hb 7, 25) Sel ajal, kui Sina patuga võitled, pakub Jeesus Isale oma lunastavat verd ning palvetab Sinu eest. Jeesuse palved aga, saavad vastuse. Nii nagu Peetrusegagi, seisab Jeesus Sinu eest.
2Mo34.29-35 Mk 9:2-27 2Ko 3:7-18
