“Siis ma otsin, Issand, sinu palet.” Psalm 27:8
Etenduse lõppedes hoidis tagasi plaksutatud peaosatäitja vaatajaskonda lummuses, kandes ette kahekümne kolmandat psalmi. Tema ettekanne vallandas tormilise aplausi. Näitleja vaatas saalis ringi ja osutas siis oma vanale vikaarile, kutsudes teda lavale, et rahvale midagi öelda. Kõikide üllatuseks kandis ka vikaar ette kahekümne kolmanda psalmi. Kui ta oli lõpetanud, valitses saalis vaikus. Paljud kuivatasid silmist pisaraid. Siis astus näitleja vikaari kõrvale ja sõnas: “Daamid ja härrad, erinevus on selles, et mina tean kahekümne kolmandat psalmi, kuid tema teab Karjast!” Võrratu šoti jutlustaja Dr Alexander Maclaren pani kõik, mida teadis, ühe harjumuse arvele – ta veetis iga päev ühe tunni Jumalaga omaette. Mõnikord lubas ta ka teisi oma avastusretke juurde, kuid neil polnud kunagi lubatud sel ajal rääkida. Maclaren istus kulunud tugitoolis, Piibel põlvedele laotatud. Vahel ta luges seda, kuid enamasti ta lihtsalt istus, käed näo ette surutud. Selle tunni vältel ei lugenud ta Piiblit kui õppija ega valmistunud jutlusteks. Üks tema abilistest märkis: “Ta luges seda justkui laps loeb kaugelviibiva isa kirja või justkui süda ammutaks endasse armsama sõnu, kes on kusagil kaugel.” Kui hästi Sina Issandat tunned? Kui hästi Sa Teda tunda soovid? Vastus ei peitu selles, mida kostad, vaid selles, mida teed. Sa oled valmis püüdlema vaid selle poole, mida tõeliselt igatsed. Psalmist ütles: “Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, sinu palet.”
Piiblisalmid tänaseks: 2. Saamueli 6-8; Johannese 20




