Mu Jumal, mu hing on rõhutud mu sees! Seepärast ma tuletan sind meelde.“ (Psalmid 42,7)
Kirjanik Max Lucado on öelnud: „Kui Jumal ei tee seda, mida tahame, siis pole meil seda kerge taluda. Pole kunagi olnud ega hakka ka olema. Usk on veendumus, et Jumal teab rohkem kui meie ja et ta viib meid edasi. Pettumuse põhjustavad täitmata lootused ja seda ravivad uued lootused. Ära mine paanikasse, ära anna alla, vaid ole kannatlik. Jumal kontrollib olukorda. Läbi on kõik alles siis, kui lõpp on käes.“ Niisiis – pettumuse korral: 1) vaata sissepoole. Taavet küsis: „Miks sa oled nii rõhutud, mu hing ja nii rahutu mu sees?“ (Ps 42,6) Tunnista endale, mida tunned. Tegeleda saab vaid sellega, mida tunnistad. Palu, et Jumal näitaks Sulle probleemi juurt. Kas see on viha, kadedus, andestamatus, uhkus, iha või hoopis hinge või keha väsimus? Ole Jumalale avatud ja lase tal näidata, mida ta tahab. 2) vaata üles. Selle asemel, et pettumusele keskenduda, tõsta hoopis oma pilk üles Jumala poole ja keskendu temale. Jumal näeb väljapääsu. 3) meenuta Jumala varasemat truudust. Taavet ütles: „Seepärast ma tuletan sind meelde.“ (Ps 42,7) Iga katsumuse sees hoidis Joosep kõvasti kinni Jumala lubadusest tema elu seada. Jumala truuduse meenutamine ehitab kindluse, et Jumal aitab ka tulevikus. 4) pea meeles, et Sa ei pea mõistma. Lihtsalt selle pärast, et Sa praegu tema tegudest aru ei saa, ei tähenda, et see hiljem mõistlik ei tundu. „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.“ (Rm 8, 28) 5) ära anna kibestumisele maad. Kui Sinu lootused on purunenud, siis on põlgus esimene, mis sisse trügib. „Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?“ (Rm 8, 31) Ükskõik, kui sügav auk ka ei ole, siis Jumal on selles koos Sinuga.
Hs 27:25-30:26 Mk 12:28-44 Ps 78:32-39 Õp 20:20-21
