“Mina aga ootan Issandat, kes peidab oma palge … ja loodan tema peale.” Jesaja 8:17
Kas tundub, et Jumal on kaugel? Floyd McClung kirjutas: “Ühel hommikul ärgates tunned, et kõik “vaimulikud tunded” on kadunud. Sa palvetad, kuid midagi ei juhtu. Sa sõitled saatanat, kuid ka see ei muuda midagi. Sa pingutad vaimus, palud, et sõbrad su pärast palvetaksid, tunnistad üles iga patu, mida ette kujutada suudad ja käid ringi, paludes andestust kõigilt, keda tead. Sa paastud, kuid ikka ei midagi. Püüad mõistatada, kui kaua see vaimulik pimedus kestab. Sulle tundub, et palved põrkavad otsekui vastu seina. Suurest pettumusest hüüad: “Mis mul ometi viga on?” See kõik on läbikatsumise ja Jumalaga rajatud sõpruse küpsuse proovile panemise normaalne osa. Meil kõigil tuleb sellest läbi minna. See on valus, kuid usu arendamiseks hädavajalik. Jumal on alati kohal, ka siis, kui sa Tema kohaolust teadlik pole. Tema ligiolu on liiga sügav, et seda mõistuse või tunnetega mõõta. Talle läheb rohkem korda see, kas Teda usaldad, kui see, kas tunned Tema kohalolu. “Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane…” (Hb 11:6). Sa küsid: “Mida ma siis tegema pean?” Jesaja vastab: “Mina aga ootan Issandat, kes peidab oma palge … ja loodan tema peale.” Keskendu Jumala muutumatule armastusele ja ustavusele. Klammerdu Tema tõotuste külge. Vaimulikul põuaperioodil puhka Tema Sõnas, mitte tunnetel. Õpi aru saama, et Ta viib sind suurema küpsuse poole. Iga sõprus, mis on rajatud vaid tunnetele, on tegelikult pealiskaudne. Seepärast ära lase raskustel end häirida, Jumala vägi on endiselt täie võimsuse juures! Tema on sinuga isegi siis, kui sa seda ei tunne.” Tema Sõna Sinule on: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5).
Piiblisalmid tänaseks: 1. Saamueli 16-17; Johannese 11:1-28




