Kui usklik inimene sureb – I

“…et teie ei oleks kurvad nagu need teised, kellel ei ole lootust.” 1. Tessalooniklastele 4:13

Tänapäeva kultuuris on surmast tehtud teema, mida välditakse või millest räägitakse kurbusega. Kui teema üles kerkib, püüavad isegi kristlased püssi põõsasse visata, pugedes ebamääraste ja asjakohatult kõlavate metafooride taha. Jumala Sõna teeb aga surma Kristusele lootjate jaoks selgeks ja ohutuks. “Meie ei taha aga, vennad, et teil jääks teadmata nende järg, kes on läinud magama, et teie ei oleks kurvad nagu need teised, kellel ei ole lootust.” Jumala Sõna on sel teemal otsekohene, konkreetne ja julgustav. “Kallis on Issanda meelest tema vagade surm.” (Ps 116:15).

Meie taevase Isa vaatenurgast avab surm vaid ukse Temale nii, et Ta saab tunda rõõmu täiuslikust, igavesest ja imeilusast osadusest iga oma lunastatud lapsega. “Ma kuulsin häält taevast ütlevat: “Kirjuta: Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Jah, Vaim ütleb, et nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega kaasa.”” (Ilm 14:13).

Piiblis kinnitatakse igale usklikule, et nende surm ei ole tragöödia, vaid võidukas taevasse jõudmine. Jumal andis Johannesele juhtnöörid, öeldes: “Kirjuta…” Miks? Sest Ta saab aru, et kui me kaotame inimese, keda armastasime, on meil kalduvus unustada Jumala nägemus asjast ning võtta omaks tunnetest tingitud nägemus. Ukslikud, rõõmustage, “…sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale.” (Rm 14:8). Jumal kannab enda omade eest väga hästi hoolt!

Piiblisalmid tänaseks: Sefanja 1-3; Ilmutuse 16

Reklaam

  • STP Arhiiv

    November 2026
    MTWTFSS
     1
    2345678
    9101112131415
    16171819202122
    23242526272829
    30 

  • Nüüd saab meid toetada ka Paypal'i kaudu.


  • Kommenteeri saadet