„Üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi!“ (Koloslastele 3, 13)
Andestamatuses elamine on alati kibedam kui solvatud saamise hetkevalu. Kedagi põlates avad ukse depressioonile ja haigusele. Andestamine parandab Sinu haavad ning teeb rõõmu uueks. Siin Sulle kaks abisammu: 1) pea meeles, et Sinule anti tingimusteta andeks. Tuleta Jumala armu meelde ja hinda, mida ta Sinu eest maksis. Keeldudes ise armu näitamast oled kui sulane, kelle laen kustutati, kuid kes ise köömest kustutada ei tahtnud. (vt Mt 18, 23-34) Arm, mida Jumal Sinule andnud on, on põhjuseks, miks ka Sina peaksid teistele armu andma. 2) kustuta laen. Võib-olla, et Sinu vastu tehtud ülekohus on juhtunud ning Sul on ka tunnistajaid ning võid seetõttu arvata, et ainus viis on ülekohtu tegija tehtu eest maksma panna. Kuid niikaua, kuni oma õigusest kinni hoiad, oled minevikku aheldatud. Sa oled selle haardes ning kogu tulevikku hoitakse pantvangis. Sinu vastu ülekohtuse inimese patt on täpselt samamoodi makstud nagu Sinu oma patt ning tal on armule sama suur õigus kui Sul. Andestamine ei ole ainult neile hea, vaid ka Sinule: „Andke andeks ja teile antakse andeks!“ (Lk 6, 37) Ii 21-23 Lk 2127-47 Ps 55:12-23 Õp 8:19-21
