Kuidas Jeesus patuga toime tuli

“Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!“ (Johannese evangeelium 8, 11)
„Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise ja ütlesid Jeesusele: “Õpetaja, Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?” Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale. Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: “Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!” Jeesus ütles talle: “Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?” Tema ütles: “Ei keegi, Issand!” Aga Jeesus ütles: “Ega minagi mõista sind surma. Mine ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!” (Jh 8, 3-7, 10-11) Sel päeval näitas Jeesus kolme asja: 1)  topeltstandardeid. Naine saadi teo pealt kätte, kuid mees oli ka teada. Ka tänapäeval mõistetakse naine liiderlikkuse eest hukka, kuid mehele antakse see „sarvede mahajooksmise“ ettekäändel kergemini andeks. Variserid kasutasid kive, meie kasutame sõnu ja ohver saab ikka viga. 2) kellel on kohtumõistmise ainuõigus. „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!” (jh 8, 7) Milline kohalolijatest oli patuta? Jeesus! 3) ei pea oma minevikus tehtud vigu kordama. Jeesus kutsus naist üles  end muutma. Teiste sõnadega: Mmne, sest oled kohanud Jeesust, kes on Sinu mineviku patud kustutanud ja ära enam pattu tee. 2Ts 1-3   Lk 17:20-37  Ps 115  Õp 8:1-3