“Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.” Roomlastele 8:19
Maise elu parimate hinnetega lõpetamiseks on tarvis elada ohvrimeelselt. Pääste on tasuta, kuid parimate hinnetega lõpetamine läheb kalliks maksma: “…Tema pärast olen ma minetanud kõik…” (Fl 3:8). Paulusel oli kord olnud mugav elu, kuid siis muutus kõik. Ta peksti kaheksal korral peaaegu surnuks. Ta seisis nii sõprade kui vaenlaste tõttu korduvalt ohuga silmitsi. Tal tuli kannatada alasti olekut, magamatust, nälga ja janu (2Kr 11:23-29). Kas ta kaotas vahel julguse? Jah. Kas ta andis alla? Ei. “Seepärast mul ongi hea meel nõtruses…” (2Kr 12:10). Kas ta palus abi? Muidugi. Ta palus kolmel korral Jumalal oma kannatusi leevendada. Kui Jumal vastas: “Sulle piisab minu armust…” (2Kr 12:9), õppis ta Jumalalt saadud jõule toetudes tundma head meelt ka “…nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes…” (2Kr 12:10).
Kust ta sellise rõõmu leidis? Issanda Kristuse Jeesuse tunnetuse kaudu (Fl 3:8). Lähedus Kristusega oli kirg, mis teda valdas. Ta oli küll oma probleemidest teadlik, kuid keskendus oma Issandale. “Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust…” (Fl 3:8). Paulus otsustas, et ükskõik, mis see maksma läheb, parimate hinnetega lõpetamine on seda väärt. “…kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse. Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.” (Rm 8:17-19). Ela täna nii, et see teadmine oleks kõiges esikohal.
Piiblisalmid tänaseks: 2. Korintlastele 1-4




