„Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda.” (Ap 27,20)
On aegu, kui Jumal näib olevat ligipääsmatu. Palvetades tunned end mahajäetuna, hirmunu ja lootusetuna. Paulus mõistis teda tunnet. Ta tahtis kangesti Roomas jutlustada, kuid sattus teel merehätta. Ta oli nii laeva, meeskonna, lasti kui ka elude kaotust ette näinud. (vt 27,10) Ta üritas meeskonda hoiatada, kuid juhid ei pööranud sellele tähelepanu. Meeleheites ütles ta, et neil „lõppes viimaks igasugune lootus pääseda.” (Ap 27,20) Peale kahte nädalat merel saatis Jumal ingli. „Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud kõik su kaasreisijad.” (Ap 27,24) Just siis, kui näis, et Pauluse põletav soov Roomas jutlustada oli suremas, juhtis Jumal nad läbi tormi õigesse kohta. Kas Sina oled tormis? Tea, et Jumal, „kes algusest alates kuulutab lõppu ette” (Es 46,10), kannab Sinu sellest läbi.
